INTEGREERITUD TEHNOLOOGIAD JA KÄSITÖÖ

Viimistlustööd

Tikkimistööd vajavad hoolikat lõppviimistlust, mille juurde kuuluvad ka tikandi raamimine, kantimine vms. Kehvasti teostatud lõppviimistlus võib rikkuda väga kauni tikandi, samas saab korraliku viimistlusega parandada tikandi üldmuljet. 

  • Eemalda tikand tikkimisraamist, kui see oli tikkimise ajaks pingutatud. Juba selles tööetapis võib ette tulla üllatusi, kui ilmneb, et oled pistete tikkimise käigus lõnga liiga tugevasti pingutanud, mis nüüd aluskanga pingevabas olekus väljendub kanga „kiskumisena”. Viimistlustööde käigus saad seda probleemi parandada.
  • Kontrolli tikandit nii paremalt kui ka pahemalt poolelt, kinnita kõik „ununenud” lõngaotsad. Kuigi tikkimistööde lõngadega tikkimise käigus neile sõlmi ei tehta, siis kui oled seda siiski teinud, peaksid nüüd kõik sõlmed avama ning lahtised lõngaotsad töö pahemal poolel kinnitama. Õhemate aluskangaste triikimisel-aurutamisel vormuvad sõlmed ja pikad lõngajooksud tikandi paremale poolele.
  • Triigi-auruta tikkimistöö pahemalt poolelt pehmel triikimisalusel. Vajadusel kinnita nööpnõeltega (roostevabad). Aseta tikandile õhuke puuvillane triikimisriie. Vali triikimiskuumus tikandi materjalidele sobivalt, tõsta triikrauda edasi, ilma alusel libistamata ja ära suru triikrauda tugevasti vastu tikandit, et pisted ei lamenduks ning lase aurul mõjuda. Triigi kuni töö on kuiv või jäta see alusele kuivama.

NB! Kui tikandis on kasutatud sünteetilisi materjale, siis ei tohiks neid kunagi triikida, vaid asetada sellele niiske riie ja lasta tööl kuivada. 

  • Kui tikand vajab enne vormimist-triikimist pesemist, siis tee seda ainult käsitsi, mitte pesumasina abil. Pesta ihusoojas vees detergentidest vaba pesuvahendiga (näiteks kangašampooniga) jälgides, et see ei sisaldaks optilisi valgendajaid (pleegitavad värve). Asetage tikand parema poolega vastu pesukausi põhja, valage ettevaatlikult peale pesuvahendiga lahustatud vesi ja kasutades pesukäsna tupsutage-vajutage tikandile. Tikitud pindu ei tohiks käte vahel hõõruda, tikandeid pestakse hästi ettevaatlikult, materjale kahjustamata. Loputage tikandit mitmeid kordi, abiks võiks võtta käsidušši. Seejärel rullige töö froteerätikusse ja pigistage ettevaatlikult liigne vesi välja. Lõpuks vormida tikand pehmemale alusele ja lasta kuivada.

 

Kangaraamid 

Vaibatikandis seinatekstiilid tuleks raamida, kas tekstiiliga või puitraamidega. Sagedamini kasutatkse tekstiilraamimist.

Kui olid enne tikkima asumist jätnud aluskangast piisava varuga tikandivabad pinnad, siis saad nendest kujundada tikandile raamistiku, pöörates kangaservad töö paremale poolele, töödeldes nurkadesse diagonaalnurgad. 

  • Proovi ja mõõda ääristuseks sobiv laius, arvesta ka õmblusvaru ja vajuta ääristusosa käänised kangasse (joonis a).

 

                                              Diagonaalnurga voltimine. Joonised: Tiia Artla. 

  • Seejärel murra nurk diagonaalselt kokku (joonis b).
  • Palistuse murdejoonte ristumispunktist kääna nurga tipp tagasi, nii et diagonaaljoon langeb diagonaaljoonele ja tagasimurtud nurgaosa moodustab võrdhaarse kolmnurga (joonis c).
  • Tekkinud murdejoon on nurga õmblusjoon. Õmmelda esimese kääniseni käsitsi tikkpistes või õmblusmasinal. Nurga tipust jätta mõni piste õmblemata (joonis d).
  • Õmblusjoonest 0,5 cm kauguselt eemalda üleliigne riideosa (joonis e).
  • Õmblusvarud vajuta lahku (joonis f) ja pööra nurk ümber.


 

                                            Diagonaalnurga töötlemine. Joonised: Tiia Artla. 

  • Nurga tipp kohenda nõelaga teravaks ja kontrolli, kas õmblus
    varu jäi lahku.
  • Pööra õmblusvarud kangakihtide vahele, traagelda palistus või kinnita nööpnõeltega. Seejärel õmble palistus käändservast 0,2-0,3 cm kauguselt õmblusmasinal või käsitsi peitpistetega kinni (joonis g). Triigi.

       

                                                        Fotod, joonised: Tiia Artla.

Kui aluskangast raamiks siiski ei jätku, tuleks lõigata kandiriidest ribad ja õmmelda need aluskanga servadele. Kandi laius koos õmblusvarudega peaks olema ca` 4 - 4,5 cm või laiem (vastavalt sobivusele). 

                                          Kandiribadest kangaraam. Joonis ja foto: Tiia Artla.

Raamimine 

  • Mõõda „õige suurus” pappmaterjalile ja lõika alus välja.
  • Liimi papi paremale poolele õhem vahtkummi kiht.
  • Pinguta aluskangas papp-plaadile torgates tahvli servadesse nööpnõelad. Tahvli tagaküljel õmble kangaservad 2-es suunas käsitsi tugevasti kokku.
  • Kinnita tikand (käsitsi) aluse paremal poolel sobivasse kohta.
  • Viimistle töö pahem pool lisa papptahvliga (liimides), mille külge kinnita eelnevalt ka riputuskonks.

                                                            Joonis ja foto: Tiia Artla.

Puitraami tikandipildi asetamiseks tuleks eelnevalt tikand pingutada pappalusele ja seejärel sobitada raami. Soovi korral saab raami ja töö vahele lisada ka paspartuu. 

                                                            Raamimine. Fotod: Tiia Artla.

Riputuskanal

                                                                Foto: Tiia Artla.

Töötle kanga üla- ja alaserva tunnelid, millest läbi saab riputamiseks pista kas puidust või metallist liistud-varvad. Metallvarvad pingutavad kangast rohkem, olles puitliistudest raskemad. Tikandi seinale riputamiseks sobivad riputusaasad, mis õmmeldakse vaiba külge.


Vana tooli uus elu

Paljud otsivad oma kodudes vanaaegsele kummutile, lauale või mõnele muule mööbliesemele auväärset kohta ja tunnevad erilist uhkust, kui selle esemega käib kaasas mõni lugu, mida teatakse. Kuid nii mõnigi vana asi kipub olema ajahammaste poolt pureda saanud. See annab hea võimaluse olla leidlik ning ese korda teha. Oma kätega tehtud asjadel on eriline väärtus, need lisavad kodule soojust ja isikupära.

Ühe Hiiu tare taastamise käigus sai alguse    Vana tooli uus elu.pdf


Teisi viimustlusvõimalusi 

                                                         Pitsipilu. Foto: Tiia Artla. 

                                                  Heegelpitsid, pilud. Foto: Tiia Artla. 


Narmad, palmikud, sõlmed. Fotod: Tiia Artla

 

 

 

 

 

Tikandite hooldamine

Kõik me soovime, et tikand, mille valmistamisega on palju vaeva nähtud, kestaks aastaid. Kui eksponeerite tikandeid ruumis, siis ärge paigutage neid ereda päikese kätte, mis pleegitab värve ning muudab lõngad aja jooksul hapramaks. Kauneid käsitöid peaksime kaitsma ka tolmu, koide, rõskuse eest. 

  • Kui tikanditöö asetatakse hoiupaika, siis on parim viis seda kaitsta happevaba paberi kihtidega ning hoida võimalikult laotatuna pimedas ruumis. Suuremaid esemeid võiks papprullile kerida, kattes eelnevalt rulli happevaba paberiga, torule rullitud tikand (parema poolega väljas) katta samuti happevaba paberiga.
  • Kui tikand kokku voltida, siis kihtide vahele peaks samuti asetama happevabad paberid. Kui töö seisab hoiupaigas kaua, siis aegajalt peaks tikandit uuesti voltima, et murdejooned liigselt ei kahjustuks. 
  • Aeg-ajalt tuleks tikitud pindu puhastada tolmuimejaga, kasutades selleks mööblipuhastusotsikut. Otsikule siduge ümber marlitükk, et vähendada imamisjõudu. Väga haprale esemele peaks nööpnõeltega eelnevalt kinnitama marli ja tolmust puhastamise käigus hoidma tolmuimeja otsikut kangast veidi kaugemal. 
  • Enamikku tikandeist saab keemiliselt puhastada, eelnevalt peaks siiski väikese materjalitükiga katsetama, sest kõik materjalid ei talu erinevaid kemikaale.
  • Pesta ainult käsitsi, tikandit hõõrumata.